|
|
|
|
|
„Ajaloo-sõda“ Austraalias
Austraalias käib viimasel ajal äge arutelu aborigeenide ja nende tuleviku teemadel. 1949. aastast Austraalias elav Arvi Vainomäe selgitab, miks ja mille üle vaieldakse.
Arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad, et Austraalia pärismaalased – aborigeenid – jõudsid sellele mandrile 40-50 000 aastat tagasi Kagu-Aasiast. Arvatavasti esimene eurooplaste kohtumine nendega toimus 17. sajandil Austraalia läänerannikul. Pärast Aafrika lõunatipust möödumist võtsid Hollandi kaupmeeste purjelaevad kursi otse Austraalia mandrile, sest selles suunas oli tuul enamasti soodus. Saabudes ranna ligidusse, pöörasid nad põhja poole, et jõuda oma kolooniatesse praeguses Indoneesias. Nii mõnedki laevad hukkusid korallisaarestikus, nii mõnigi eluga pääsenud hollandi meremees leidis uue kodu aborigeenide ühiskonnas.
Inglise meremees James Cook tegi oma esimese uurimisretke Vaikses ookeanis aastatel 1768-71. Pärast päikesevarjutuse vaatlemist Tahiti saarte läheduses jõudis ta Austraalia vetesse ja kirjutas 23. aprillil 1770 oma päevikusse: „Neli või viis indiaanlast – alasti ja väga mustad“. Kapten Cook jõudis mõned päevad hiljem praeguse Sydney linna lähedusse (Botany Bay), kus ta kohtas aborigeene juba maismaal.
Aastal 1788 jõudis praeguse Sydney sadamase inglise laevade konvoi, mis tõi rohelisele mandrile esimesed eurooplastest asunikud – Inglise kuningriigi vangid ja sõjaväelased. Ekspeditsiooni juhile Arthur Phillipile Londonist valitsuse poolt antud juhiste hulgas leidub lause: „Endeavour to conciliate the affections of the Aborigines and enjoin all our subjects to live in amity and kindness with them.“ Niisiis, kohelda pärismaalasi sõbralikult ja heatahtlikult. Nii see koloonia algaastatel ka oli. Asunikke polnud palju, nad kasutasid vähe maad ja konflikte põliselanikega peaaegu ei olnudki.
Kuid kui Euroopa asustus liikus rohkem sisemaale, tekkisid ka esimesed kokkupõrked. Kiviaja kultuuri tasemel nomaadina elanud aborigeen leidis, et farmeri lammast on odaga kergem kätte saada kui kängurut! Kuid need kokkupõrked ei olnud eriti ohvriterikkad ja varem või hiljem leidsid aborigeenid elu valgete asunduste ääremaadel kergema olevat kui bush´is.
Euroopa riikide globaalse võimu areng alates 17. sajandist leidis moraalset õigustust tookordses maailmavaates väitega: „Me toome vähemarenenud ühiskondadele tsivilisatsiooni hüvesid.“ Loomulikult vaatame me sellele tänapäeval veidi erineva pilguga.
Kolooniate asustamisel jäi keskvõimu mõju seda nõrgemaks, mida kaugemal uued asustused olid geograafiliselt. Kolooniates valitses peaaegu alati hulk omavoli, seadustest sageli ei hoolitud, tähtis oli kiire rikastumine. Sellistes olukordades jäid aborigeenid tihti kaotajateks, hoolimata keskvõimu soovidest ja direktiividest.
Austraalias loodi mitmeid kolooniaid, igaüks suveräänne oma Londonist määratud kuberneriga. Palju olenes kuberneri isikust. Alati ei saagi aborigeenide olukorda Austraalias üldistada, sest suhtumine neisse oli kolooniates märgatavalt erinev.
Austraalia asustamine võttis palju aega ja asundused jäid pikaks ajaks kitsale maa-alale ranniku läheduses. Üldjoontes elasid aborigeenide ühiskonnad, mis asusid rannikust kaugemal kui 200-300 kilomeetrit, oma traditsioonilist elu kuni 19. sajandi lõpuni. Need kogukonnad, kes elasid eurooplaste poolt asustatud aladel, leidsid tööd farmides. Asutuspiiri edasi liikudes tekkis alati mingi „rinne“ ja selle vahel eikellegimaa. Sel vaheterritooriumil käiski alatihti sõda. Nii näiteks langesid oktoobris 1861 Queenslandis äsja saabunud Euroopa asunikud aborigeenide ohvriks. Kõik 19 eurooplast tapeti, aborigeenide seas polnud üldse kaotusi. See oli ka aborigeenide kõige edukam lahing. Loomulikult järgnes kättemaks, mis oli märksa verisem.
Ajaloolased ei ole tänini ühel meelel, kui suured siis aborigeenide kaotused olid. Mõned kutsuvad seda genotsiidiks, teised arvavad, et ohvrite arv oli suhteliselt väike – 5-10% aborigeenide üldarvust. Ajaloolaste vahel viimase kümnekonna aasta jooksul toimunud selleteemalist sõnasõda kutsutakse Austraalias “history wars”.
LOE EDASI AJAKIRJAST GoDISCOVER!
|
|
|
